Alkoholisõltuvuse ravi

1. Joobest väljatoomine ja võõrutusravi

   Kui joomine kestab, alustame veenisisese tilkinfusiooniga. See taastab vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu ning annab vitamiine ja magneesiumi. Vajadusel lisame ravimid, mis leevendavad võõrutusnähte: värisemist, ärevust, südamekloppimist ja unetust. Ravi toimub päevastatsionaaris arsti ja õe jälgimisel. Kui patsient ei saa ise kohale tulla, teeme seda kodus.

   Ilma raskete kaasuvate haigusteta patsiendi enesetunne paraneb enamasti 1–2 päevaga. Kui joobeaste on väga kõrge (üle 2,0 ‰), otsustab arst, kas ravi päevastatsionaaris on ohutu.

2. Konsultatsioon kainena

   Kui inimene on kaine, hindab arst sõltuvuse raskust, üldist tervist ning kaasuvaid probleeme, nagu depressioon, ärevus ja unehäired. Koos lepime kokku, mis on eesmärk: kas täielik loobumine või joomise vähendamine. Selle põhjal koostame raviplaani.

3. Ravi, mis toetab kainust

   • Ravimid, mis vähendavad isu või joodavat kogust. Näiteks nalmefeen (Selincro). See on retseptiravim, mida võetakse vajaduse korral 1–2 tundi enne eeldatavat joomist. Selincro on mõeldud joomise vähendamiseks ja seda kasutatakse koos nõustamisega.
   • Alkoholivastane kaitse. Ravim, mis tekitab koos alkoholiga tugeva ebameeldiva reaktsiooni. Seda manustatakse suu kaudu või implantaadina 1–3 aastaks. Reaktsioon võib olla ohtlik, seetõttu teeme seda ainult pärast läbivaatust ja patsiendi teadlikul nõusolekul.
   • Kodeerimine ja laserkodeerimine. Psühhoterapeutilised meetodid, mille eesmärk on kujundada rahulik ja eemalduv suhtumine alkoholi. Toime kestab tavaliselt mitu aastat, kuid ainult siis, kui inimesel on endal kindel soov kainena elada.

   Ravimeetodi valime koos patsiendiga. Psüühikahäirete (nt skisofreenia) korral ei pruugi kõik meetodid sobida.

4. Kaasuvad probleemid ja järelkontroll

   Alkoholi liigtarvitamisega kaasnevad sageli depressioon, ärevus ja unehäired. Vajadusel suuname patsiendi psühhiaatri juurde. Rahusteid (nt diasepaam, alprasolaam) kasutame ettevaatlikult, sest ka need tekitavad sõltuvust. Maksa seisundit saab kontrollida vereanalüüsiga.

   Toetavate meetoditena pakume ka TES-teraapiat, Dreamer-teraapiat ja PSIO prille.

Tagasilangus

Tagasilangus tähendab, et inimene hakkab pärast kainet perioodi uuesti jooma. See on paranemise teel sage ja ei tähenda, et ravi oleks ebaõnnestunud. Risk on suurim esimestel kuudel pärast joomise lõpetamist.

Mis suurendab riski: stress ja rasked elusündmused, igavus, kurbus või ärevus, joovad sõbrad ja seltskond, toetuse puudumine ning liigne enesekindlus („nüüd saan joomisega hakkama“).

Kui tagasilangus on juba juhtunud:

• Ärge oodake. Pöörduge arsti poole ja vajadusel tehke võõrutusravi.
• Analüüsige koos arstiga, mis tagasilanguse vallandas: olukord, tunded, inimesed.
• Koostage ennetusplaan: kuidas toime tulla isu, stressi ja seltskonna survega. Vajadusel lisage ravim.

Kuidas seista vastu seltskonna survele: valmistage ette lühike ja sõbralik vastus („Ei, aitäh, ma ei joo“) ning korrake seda vajadusel. Hoidke käes alkoholivaba jooki. Kui isu läheb liiga suureks, lahkuge. Teie otsus olla kaine väärib austust.